50 naljakat saksa sõna

Uue keele õppimine võib olla keeruline, kuid veidrate ja humoorikate sõnade avastamine teel võib muuta selle teekonna nauditavaks. Saksa keel oma rikkaliku sõnavaraga pakub palju lõbusaid sõnu, mis kindlasti naeratavad teid. Sukeldu sisse ja uuri 50 naljakat saksa sõna, mis rõhutavad keele mängulist olemust ja võivad isegi sinu päeva rõõmsamaks muuta!

50 naljakat saksa sõna, mis panevad teid naerma

1. Brötchen – väikesed leivakäärid. Tähendab sõna-sõnalt “väikesed leivad”.

2. Handschuh – kinnas. Sõna otseses mõttes tähendab see “käe kinga”.

3. Kummerspeck – emotsionaalsest liigsöömisest tekkinud ülekaal. Sõna otseses mõttes “leina peekon”.

4. Drachenfutter – kingitused vihase partneri rahustamiseks. Sõna otseses mõttes “draakonisööt”.

5. Kuddelmuddel – Täielik segadus või kaos.

6. Torschlusspanik – hirm, et aeg hakkab otsa saama. Sõna otseses mõttes “värava sulgemise paanika”.

7. Kopfkino – Päevakujutlus või mõtteline kujutlusjutu. Sõna otseses mõttes “peakino”.

8. Backpfeifengesicht – nägu, mis väärib laksu.

9. Feierabend – tööpäeva lõpp, aeg lõõgastuda.

10. Fremdschämen – häbi tundmine kellegi teise tegevuse pärast.

11. Luftikuss – kergemeelne või hajameelne inimene. Sõna otseses mõttes “õhusuudlus”.

12. Purzelbaum – salto. Sõna otseses mõttes “kukkumispuu”.

13. Naschkatze – Keegi, kellel on magusaisu. Sõna otseses mõttes “näriv kass”.

14. Innerer Schweinehund – Inimese sisemine laiskus või nõrgem mina. Sõna otseses mõttes “sisemine sigade koer”.

15. Kuddel – hellitusnimetus kellegi kohta, kes tekitab segadust.

16. Sitzfleisch – võime istuda midagi läbi, isegi kui see on igav. Sõna otseses mõttes “istuda liha”.

17. Schneckentempo – äärmiselt aeglane tempo. Sõna otseses mõttes “tigude tempo”.

18. Glühbirne – lambipirn. Sõna otseses mõttes “hõõguv pirn”.

19. Honigkuchenpferd – Keegi, kes on väga õnnelik. Sõna otseses mõttes “meekoogi hobune”.

20. Pantoffelheld – Mees, kes näib tugev, kuid keda kontrollib tema naine.

21. Treppenwitz – vaimukas märkus, mis tuleb meelde liiga hilja. Sõna otseses mõttes “trepikoda nali”.

22. Zungenbrecher – keelekümblus.

23. Zugzwang – liikumispiirang, mida kasutatakse sageli maletingimustes.

24. Leberwurst – maksavorst, populaarne saksa levik.

25. Warmduscher – Keegi, kes võtab sooja dušši; nõdramees.

26. Kaffeeklatsch – mitteametlik koosviibimine kohvi ja jutuajamisega.

27. Weltschmerz – kurbuse tunne maailma probleemide üle. Sõna otseses mõttes “maailma valu”.

28. Freudenschade – rõõm, mis tuleneb kellegi teise õnnest. (Schadenfreude’i keerdkäik)

29. Krautrock – Saksamaalt pärit eksperimentaalse rokkmuusika žanr.

30. Handschrift – Käekiri. Sõna otseses mõttes “käsitsi kirjutatud”.

31. Waldmeister – Woodruff, jookides kasutatav taim.

32. Lachflash – kontrollimatu naerupuhang.

33. Nullachtfünfzehn – Midagi väga tavalist. Sõna otseses mõttes “null kaheksa viisteist”.

34. Schnapsidee – absurdne või hullumeelne idee, mis on sageli inspireeritud alkoholist. Sõna otseses mõttes “šnapsidee”.

35. Knoblauch – küüslauk. Saksa köögis tavaline, kuid üsna terav.

36. Kummerspeck – Emotsionaalne söömine kaalutõus. Sõna otseses mõttes “leina peekon”.

37. Kirschbaumblütenzeit – Kirsiõite aeg.

38. Stinkstiefel – Nurisev või tujukas inimene. Sõna otseses mõttes “haisev saapas”.

39. Hamsterkauf – paaniline ostmine, nagu pandeemiate ajal. Sõna otseses mõttes “hamstri ostmine”.

40. Nacktschnecke – Naktschnecke. Sõna otseses mõttes “alasti tigu”.

41. Blumenkohl – lillkapsas. Sõna otseses mõttes “lillekapsas”.

42. Angsthase – väga hirmunud inimene. Sõna otseses mõttes “hirmujänes”.

43. Dauerwelle – Perm (soeng). Sõna otseses mõttes “alaline laine”.

44. Fernweh – igatsus kaugete paikade järele. Sõna otseses mõttes “kaugehaigus”.

45. Fuchsteufelswild – Äärmiselt vihane. Sõna otseses mõttes “rebane-tiraa metsik”.

46. Hellseher – selgeltnägija või selgeltnägija. Sõna otseses mõttes “särav nägija”.

47. Schattenparker – Keegi, kes parkib varjus, mis viitab nõrkusele.

48. Angriffskrieg – ründav sõda.

49. Klugscheißer – teadjamees. Sõna otseses mõttes “targutaja”.

50. Augenblick – hetk või silmapilk. Sõna otseses mõttes “silmapilk”.